Eeldused kodulehe tegemisel

Selles artiklis tuleb juttu programmidest ning serveriruumist.

Tarkvara

Üks esimesi küsimusi, mis algajal kodulehemeisterdajal üldjuhul tekib, on „missuguse programmiga saab kodulehte teha?”. Järgnevalt üritakski sellele küsimusele vastata.

Minimaalselt on kodulehekülje-meisterdajal vaja järgmist tüüpi tarkvara:

• HTML- ja CSS-redaktor;
• Kui läheb kodulehe avalikuks tegemiseks, siis on üldjuhul vaja ka FTP-klientprogrammi.

HTML ja CSS redaktoreid on loodud üsna suur hulk. Need erinevad teineteisest tihtipeale vägagi suurel määral. Siinkohal tuleb märkida, et parim "kodulehekülje tegemise programm" peaks vastama järgmistele tingimustele:

1. võimaldab kirjutada puhtal kujul HTMLi ja CSSi;
2. värvib HTML ja CSS elemendid, mis teeb dokumendis orienteerumise lihtsaks;
3. ei jäta ebameeldivaid jälgi faili sisse ega loo nn. ajutusi faile, mis hakkaksid www-katalooge risustama;

Täpsem programmivalik peaks olema www-ehitaja enda teha. Siinkohal toon siiski välja mõned. Pea meeles - üldjuhul vajad järgnevast loetelust vaid ühte programmi, kuid proovida võid mitmeid.

• ConTEXT - Windows. Toetab nii HTML (sh. XHTML) kui CSS vormingut + väga palju programmeerimiskeeli;
• Crimson Editor - Windows. Toetab nii HTML (sh. XHTML) kui CSS vormingut + mitmeid programmeerimiskeeli. Arendus peatunud alates 2004. aastast.
• Araneae - Windows. Olemas eestikeelne tõlge. Toetab HTML (sh. XHTML) ja CSS vorminguid.

Tead veel mõnda head redaktorit, mis vastab eelpool loetletud nõuetele? Anna sellest teada kommentaaride kaudu.

Serveriruum

Kui eesmärgiks on vaid HTMLi ja CSSi õppimine, võib vastavaid faile teha ainult oma arvutisse ning neid sealt ka võrgulehitsejaga vaadata. Selline lähenemine sobib suurepäraselt seni, kuni ei ole kindel, et võrguleht on avaldamiseks sobiv.

Oma arvutist saab kah serveri teha. Seda nii endale kui ka laiale maailmale serveerimiseks. Arendustööks võib küll ka oma kasutuses olevasse arvutisse paigaldada serveritarkvara, kuid www-lehe avaldamiseks ei sobi täiesti juhusliku arvuti serveriks seadistamine. Seetõttu vaatleme lähemalt kahte üldlevinud võimalust.

1. Koduleht tasuta ruumi pakkuvasse serverisse;
2. Virtuaalserveri tellimine.

Esimesel juhul on Eestis võimalik valida kahe põhilise teenusepakkuja vahel: ZONE.ee (aadress kujul www.zone.ee/sobivnimi) ning HOT.ee (aadress kujul www.hot.ee/sobivnimi). Lisaks neile pakuvad tasuta (või õigemini lisapakkumisena) kodulehe majutamist ka mitmed internetiühenduse teenusepakkujad (näiteks TELE2). Lingid tasuta teenusepakkujatele leiad viidete osast.

Virtuaalserver võimaldab palju enamat. Kesktasemele mõeldud artiklites tuleb juttu täpsemini sellest, mida kõike saab ära teha, tellides sellise teenuse. Siinkohal võiks lühidalt mainida vaid seda, et virtuaalserver on (peaaegu alati) tasuline teenus, mille abil on võimalik luua koduleht aadressikujule www.soovitudvabanimi.com, www.soovitudvabanimi.eu, teoreetiliselt ka www.soovitudvabanimi.ee jpm. Lisaks võimaldab virtuaalserver kasutada mitmeid olulisi tehnoloogiaid nagu www-programmid ning andmebaasid.

Kõigepealt õpetan siinsetes juhendites looma staatilisi HTML ja CSS dokumente.

Veel soovitusi

Lisaks minimaalsetele võrgulehekülje loomiseks mõeldud programmidele, võiks mõelda ka lisarakendustele.

Üks väga oluline asjaolu on võrgulehe väljanägemine võrgulehitsejates. Seega on soovitatav, et lisaks Internet Explorer'ile on kodulehe valmistaja arvutis vähemalt kaks populaarsuselt järgmist võrgulehitsejat - Opera ja Mozilla Firefox. Viimane lehitseja on eriti hea, kuna lisarakendused (add-ons) võimaldavad kasutada mitmeid arenduseks väga positiivseid omadusi.

Mozilla Firefox'i lisarakendustest kõige olulisemaks pean võimalust kontrollida võrgulehe korrektsust reaalajas (st iga kord, kui leht on uuesti laaditud). Kui leht vastab standarditele, on vaja teiste lehitsejatega teha vaid kiire kontroll (näiteks Internet Explorer ise ei taha mitte alati leppida standardse võrgulehega).

• Mozilla Firefox - võrgulehitseja ja lisarakendused;
• Opera - võrgulehitseja;

Siin keskkonnas edastatavates juhendites üritangi selgitada võimalusi, kuidas luua W3 standarditele vastavaid HTML-dokumente. HTML ja CSS dokumentide korrektsuse kontrollimisest tuleb juttu eraldi artiklis ning seda tasub teha siis, kui oled juba midagi valmis kirjutanud.