Mis on HTML? XHTML?

Autor: Margo Munner | Kuupäev: 14.06.2009 | Kommentaarid (1)

Tutvustus HTMLi ja XHTMLi olemuse kohta

Mis on HTML?

HTML on lühend sõnadest Hypertext Markup Language, mida võiks eesti keelde tõlkida kui Hüpeteksti Märkimise Keel. Juhin tähelepanu asjaolule, et tegemist on „märkimiskeelega”, mitte „programmeerimiskeelega”. Vähemalt HTML puhul ei saa me rääkida programmist. Märkimiskeel on arvutikeel, mille puhul antakse kokkuleppeliste elementide abil edasi informatsiooni selle kohta, kuidas selles keeles kirjutatud dokumenti tuleks kuvada.

Märkimiskeeles koostatakse märgendite (ingl. k. tag) abil elemendid.

Mis on element?
HTML ja XHTML puhul on element see osa koodist, mis jääb võrgulehitseja poolt näitamata ning mis kannab edasi informatsiooni lehe struktuuri kohta.

Üks näide väga lihtsast reast HTML dokumendis oleks järgmine:

<p class="minginimi">Siia sisuosa!</p>

Selles reas oleks <p class="minginimi"> ja </p> märgendid. Väljend Siia sisuosa! on sisu. class="minginimi" on atribuut. Kõik see (<p class="minginimi">Siia sisuosa!</p>) kokku teeb meile ühe elemendi.

HTML ajalugu on pikk ja ääretult keeruline. Siinkohal seega vaid kõige olulisem informatsioon. Tänaseks on HTML jõudnud versioonini HTML 4.01. HTML sai internetiajaloost tuntud nn. brauserisõdades päris korralikult vigastada. See tähendab - HTML reostati nö. lehitsejapoolsete omavoliliste elementidega, mistõttu tekkis meeletul hulgal lehekülgi, mis kandsid loosungeid stiilis „Nähtav ainult Internet Exploreriga” või „Parim vaade Netscape 4.5”. Et sellisest olukorrast puhtalt välja tulla, tuli W3C välja XHTMLiga. Teistest XHTML loomise tagamaadest siinkohal juttu ei tee.

Mis on XHTML?

XHTML on lühend sõnadest Extensible HyperText Markup Language ehk eesti keeles „Laiendatud Hüpeteksti Märkimise Keel”. Naljakas on siinkohal asjaolu, et tegelikult on tegemist hoopis kitsendamisega ehk - XHTML on HTMLi puhtam variant. Siit korjati välja terve hulk väga probleemseid elemente. Samuti on nüüd nõutav, et dokumendid oleksid korrektselt vormindatud, elemendid kindlasti suletud jms.

Ka XHTMLi kõige levinumad versioonid on kindlasti märkimiskeeled ning kasutavad samamoodi elemente selleks, et anda lehitsejatele edasi informatsiooni lehe kuvamise struktuuri kohta. Siinses võrgukeskkonnas keskendun valdavalt just XHTML 1.0 Strict versioonis dokumentide koostamise õpetamisele. XHTML 1.0 on kõige viimane stabiilne ja kõigi lehitsejatega toimiv versioon, mis on ühtlasi väga tugevasti seotud CSS-iga. W3C on arendanud välja küll ka XHTML 1.1 keele, kuid selle kirjapanek erineb XHTML 1.0 Strict omast väga vähe, põhiline erinevus seisneb dokumendi serveerimisel, kuid kuna kõige populaarsem võrgulehitseja - Internet Explorer - ei tunnista korrektset XHTML 1.1 serveerimismeetodit, ei ole ka siin keskkonnas sellele suurt tähelepanu pööratud.

Kommentaarid, arvamused, küsimused

Postitaja nimi:

Kommentaari pealkiri:

Kommentaari sisu:

Kontrollküsimus (loe selgitust kõrvalt)!

Vasta küsimusele: Mis värvi on taevas siis, kui seal ühtegi pilve ei ole?

Teadmiseks kommenteerijale!

Edukaks postitamiseks tuleb täita kõik väljad. Maksimaalne sisuosa pikkus on 10'000 tähemärki, teistel väljadel 200 tähemärki!

Kommentaari sisuosas saab kasutada HTML koodi, kuid seda mitte tekstitöötluseks, vaid näitliku materjali sisestamiseks. Kõik, mis asub <nende märkide vahel> kuvatakse kommentaarilehel nähtava tekstina ning märgid ise tõlgitakse erimärkideks!

Kontrollküsimus on mõeldud kuritahtlike robotite takistamiseks. Palun vasta esitatud küsimusele eesti keeles läbivalt väikeste tähtedega, nimetavas käändes ning võimalikult konkreetselt!

NB! RSS-lugemistarkvara abil kommentaare postitada ei saa!

© Margo Munner | Sisukaart